Põneviku “Da Vinci kood” ainetel: kas legendil Jeesuse lapsest võib olla mingi tõepõhi all?

Pärast salapärast mõrvajuhtumit Louvre´s tõmmatakse kahe Oscariga pärjatud Tom Hanks põnevikus „Da Vinci kood“ sündmustekeerisesse, mille taga olev salajane usuorganisatsioon ei peatu millegi eest, et kaitsta saladust, mille avalikuks tulek võib pöörata pea peale 2000 aastat püsinud dogma. Et see Dan Browni samanimelisel bestselleril põhinev müsteerium jõudis just reklaamivabasse voogedastuskeskkonda TVPlay Premium, uurisime, kas kirikuringkondades pahameelt tekitanud lugu on pelgalt fiktsioon või võib sel ka mingi tõepõhi all olla.

 

Dan Browni enda sõnul on 99% „Da Vinci koodist“ sulatõsi: arhitektuur, kunst, salarituaalid, ajalugu ja evangeeliumid põhinevad raamatus faktidel, ent peategelane, Harvardi ülikooli sümboolikaprofessor Robert Langdon (Tom Hanks) on välja mõeldud. Hoolimata Dan Browni kindlast veendumusest pole aga paljudel esitatud väidetel faktilist tõestust.

 

Legend sellest, et Maarja Magdaleena sünnitas Jeesus Kristuse lapse, on rahva seas ringelnud sajandeid. 1960. aastatel andis sellele hoogu prantslane Pierre Plantard, kes fabritseeris dokumendid, justkui oleks sellest lapsest alguse saanud Prantsuse Merovingide kuningadünastia. Hiljem võttis Plantard need väited vande all tagasi. 1982. aastal ilmunud raamat “Püha veri, Püha Graal” andis aga diskussioonile ainult hoogu juurde, kuna lisas Plantardi teooriale veel ühe intrigeeriva väite: Maarja Magdaleena ihuvili ongi see paljuotsitud Püha Graal ning nii ka tema järeltulijad. Ükski Uue Testamendi uurija pole aga neid arutlusi ajalooliselt usutavaks pidanud.

 

Kas Jeesus võis olla abielus?

Teooria pooldajate arvates pidi Jeesus olema abielus, kuna tsölibaat polnud juudi tavade kohaselt aktsepteeritud. Samas ei olnud judaistliku usulahu esseenide meesliikmed abielus. Piiblis ja teistes kirjalikes allikates Jeesuse abikaasat ei mainita.

 

Dan Browni raamatus räägib tegelane nimega Leight Teabing, et kanoniseerimata jäänud Filipi evangeelium nimetab Maarjat Jeesuse abikaasaks. Kuid selle kreekakeelses tekstis on kasutatud sõna, mis tähendab lihtsalt sõpra või kaaslast. Teksti kohaselt Jeesus suudleb Maarjat, aga seda tegi ta paljude oma järgijatega ning seda žesti ei peetud kuidagi seksuaalseks. Siiski ei välista Filipi evangeelium mõne uurija hinnangul võimalust, et Jeesusel ja Maarja Magdaleenal oli seksuaalsuhe.

 

Raamatus toodud väide, et Jeesus tahtis kiriku juhtimise jätta Maarjale, mitte Peetrusele, pärineb ilmselt 2. sajandi Maarja evangeeliumist. Vastuväide on, et selles kirjakohas Jeesus arutleb hinge lunastuse, mitte aga oma religioosse missiooni juhtimise üle.

 

Millisel apostlil on rinnad?

Mis puudutab Da Vinci maali „Püha õhtusöömaaeg“, siis tõesti on apostel Johannest sellel kujutatud naisena. Dan Browni arvates näitab see, et Jeesuse parem käel ei istu mitte apostel Johannes, vaid Maarja Magdaleena ise. Seevastu kunstiajaloolaste sõnul soovis renessansiaegne meister naiselikkust rõhutades eristada Johannest kui noorimat jüngrit teistest järgijatest ning et Da Vinci esialgsetel visanditel nähtub selgelt, et tegemist on siiski meessoost apostliga. Vastuseks Leight Teabingu küsimusele, et millisel apostlil on rinnad, vastas Diane Apostolos-Cappandona Georgetowni Ülikoolist, et kõigest tema rüü voldid jätavad sellise mulje.

 

„Da Vinci kood“ väidab, et varakristlik kirik hävitas kõik raamatuid ja muud tõendid, mis rääkisid Jeesuse ja Maarja Magdaleena suhtest, et kaitsta ideed Kristuse jumalikkusest. Oponendid aga vaidlevad vastu, et isegi kui osa evangeeliumeid tõesti prooviti hävitada, tehti seda mitte varjamise eesmärgil, vaid pidades neid tekste ketserlikeks. Siiski on kahtlust äratav märk see, et kirik on Maarja Magdaleenat ekslikult tembeldanud prostituudiks, justkui oleks patriarhaalne kirik püüdnud tema rolli marginaliseerida võimekate naisjuhtide esile kerkimise kartuses.