India doktorant filmist “Rentslimiljonär”: paljud slummid on muutumas

Kuigi mõned slummielanikud on rahul oma eluga ega soovi oma elustiili muuta, on paljud slummid muutumas ning tänu raskele tööle on slummiasukatest saanud ka edukaid arste ja kõrgeid riigiametnikke, kommenteerib Eestis elav ja TTÜs IT-erialal doktorikraadi omandav Apneet Kaur Sandhu kaheksa Oscarit võitnud filmi “Rentslimiljonär”.

Apneet Kaur Sandhu: “India on ilus maa ning maailma esimese tsivilisatsiooni kodu (Induse kultuur). Kuni 19. sajandini oli meil rikas ja tugev majandus sarnaselt Lääne-Euroopaga. Briti võimu all hakkas riigi majandus vähenema kuni iseseisvumiseni aastal 1947. Alates sellest ajast on India suuteline tootma erinevaid kaupu, mis varem imporditi Suurbritanniast: väikestest õmblusnõeltest kuni kosmoselaevadeni. Oleme edu saavutanud paljudes valdkondades, ent endiselt on palju asju, mis takistavad kasvu ja maa ilusaks muutumist. Slummid on üks neist.

Isetekkelised slummid on rühmades peamiselt suuremate linnade juures. Neis elavad vaestest kõige vaesemad inimesed, kes on harimatud, kodutud ja töötud, ilma eriliste oskusteta. Nad töötavad madalapalgalistel kohtadel või kerjavad ellujäämiseks ega saa endale lubada normaalset elukohta suurlinnades. Kuna need inimesed kõige vaesemad, on liikvel lood, et nad võivad raha hankimiseks teha kõike, näiteks varastada, võtta teise inimese elu väikese rahasumma pärast või anda oma elu, et nende enda pere saaks raha. Üldiselt ei ole soovitav läbida slummipiirkondi, kallid asjad kaasas.

India valitsusel on olnud mitmeid algatusi slummide jaoks. Näiteks ehitati igas linnas slummielanikele tasuta ühetoalisi kortereid, et nad võiksid alustada uut elu. Palju inimesi lahkus slummist, aga mõned jäid ja üürisid tasuta saadud korterid välja lootuses teenida raha või olid nad lihtsalt oma elustiili muutmise vastu.

Slummid on India elanikkonna kiire kasvu peamine põhjus, kuna sealsed elanikud arvavad, et mida rohkem on peres lapsi, seda rohkem on tänavatel kerjates võimalik igapäevaselt raha teenida. Kuigi valitsus püüab iivet piirata teavituse ja paljude programmidega, ei ole need inimesed oma õigustest teadlikud ja kardavad mistahes muutusi. Riigi ja vabaühenduste algatatud programmid aitavad slummielanikele näidata võimalusi oma elujärje parandamiseks ning tõsta teadlikkuse inimõiguste alal.

Loodud on küll tasuta koolid tasuta koolitoiduga, kuid slummielanikud ei saada oma lapsi sinna. Nad soovivad, et lapsed hakkaksid teenima juba väga noorelt, alustades näiteks 3-4-aastaselt kerjamist või valgusfooride taga pastakate, õhupallide vms müümist. Kui politseinik julgeb sel põhjusel minna slummi vanemaid korrale kutsuma, võib hoopis tema hätta sattuda.

Kõige suurem slummipiirkond on Mumbais, kus toimub ka filmi “Rentslimiljonär” tegevus. Paljud slummid on muutumas – mitmes linnas on näha kodude renoveerimist. Paljudel saavad endale lubada igapäevased mugavusi nagu esmased mööbliesemed, televiisor, tualett, konditsioneer ning mõnel isegi vanem auto ja oma väikeettevõte.

Paljud India ja rahvusvahelised vabaühendused töötavad selleks, et slummielanikud muutuksid teadlikuks oma õigustest, puhtuse hoidmisest, pereplaneerimisest, parema elujärje saavutamise võimalustest jne. Muutust on näha lastest, kes kannavad koolivormi, mõned õpivad tänavavalgustuslampide all või mängivad mänguasjadega ning tööl käivad ainult täiskasvanud, kuigi enamik neist teeb siiani madalapalgalist tööd. Aga neist, kes on mõistnud vaatamata rasketele oludele hariduse olulist, on tänu raskele tööle saanud edukad arstid või nad töötavad olulistel kohtadel valitsusasutustes.”