Darts Viaplays -Dartsimängijaid kimbutab spetsiifiline vigastus dartitis

noolevise ehk darts Viaplays

Darts on spordiala nagu iga teine, mistõttu esineb ka Inglise noolemängus vigastusi, kuid lisaks kimbutab tippmängijaid spetsiifiline vigastus – dartitis, rääkis Eesti Dartsi Liidu eestvedaja Marek Tiivel. Kuna Londonis on parasjagu käimas dartsi maailmameistrivõistlused, uurisime Tiivelilt, kuidas Inglise noolemängust kujunes üleüldse spordiala, kus tänaseks teenivad parimad profid miljoneid.

Kõik võistlused ei saa kunagi spordialaks, aga kuidas Inglise noolemängust kujunes sport? Või on darts pigem siiski meelelahutus, kuna mängijad on sageli tüsedad, imelike soengute ja näomaalingutega ning tippvõistluste teleülekannetes domineerivad napis rõivais piigad?

Siin tuleb nüüd ajas päris pikalt tagasi minna. Laialt levinud spekulatsioon on, et noolemäng kui selline sai algus,e kui sõdurid jõudehetkedel hakkasid loopima lühikesi nooli puidust tünni põhja pihta. Puit kuivas, tünni põhja tekkisid praod ja sealt hakkas idanema märklaua idee, idee noppisid üles pubipidajad ja kohalikud puutöölised ja 19. sajandi lõpul tekkisid Inglismaa kohalike pubide seintele puidust noolelauad.  Algselt oli noolemäng puhtalt klubi meelelahutus, peeti üksikuid võistlusi sõprade vahel või sõpruskohtumisi naaberpubiga, aga pärast I maailmasõda loodi juba esimesed pubiliigad ja mängu harrastajate hulk kasvas plahvatuslikult ja 1924 pandi alus Inglismaa rahvusliku dartsi assotsiatsiooni tekkele. Esimesed uudised maailmameistrivõistluste kohta tulid 1927/28, tõsi see võistlus oli ikkagi Inglismaa-keskne.

1930-ndatel oli mäng levinud üle kogu Inglismaa, harratajate hulk oli 200-300 000 ja seda mängu mängisid kõik sõltumata klassilisest kuuluvusest. II maailmasõja ajal dartsi populaarsus aina kasvas ja Ameerika sõdurid viisid selle ’vana Inglismaa’ mängu ka Ameerika mandrile. Edasine on juba asjade loomulik käik.

1954 asutati National Darts Assossiation of Great Britain ja 60-ndatel jõudis darts ka esimest korda telepilti.

1973 alustas esimene elukutseliste organisatsioon British Darts Organisation (BDO). 1976. aastal asutati American Darts Organization ja World Darts Federation (WDF), mis on katusorganisatsiooniks rahvuslikele alaliitudele üle maailma, WDF-il on liikmeid täna 69, nende hulgas ka Eesti Dartsi Liit. 1992. aastal BDO jagunes ja loodi Professional Darts Corporation (PDC), mis on viinud professionaalse dartsimängu täiesti uuele tasemele ja ala populaarsus üle maailma kasvab meeletu kiirusega.

Darts on vägagi tõsine sport, mis pakub lisaks ka suurepärast meelelahutust. Dartsimängus on olemas kõik spordi elemendid, mäng käib täpsuse, osavuse ja maksimaalse soorituse peale, lisaks on hästi oluline vaimne tugevus, suurepärane keskendumisvõime ja hea pingetaluvus. Et saada heaks noolemängijaks, on vaja tunde ja tunde rutiinselt harjutada, motoorika paika saada, et lihasmälu tekitada ja oma tehnika paika lihvida. Lisaks on vaja vaimu treenida ja selleks on vaja võistelda, võistelda ja veelkord võistelda.

See, et teleülekannetes paistab see suure show’na, käib selle spordiala juurde, noolemängijaid võib vaadata kui tänapäevaseid gladiaatoreid, kes astuvad publiku ette, et välja selgitada sellel hetkel parem mees, võitjana lahkub lavalt vaid üks. Karm spordiala, aga väga vaatemänguline. Igal spordialal on eredaid isiksusi ja napis rõivas näitsikud, sissemarsi muusika ja värvikad karakterid käivad iga vaatemängulise spordiala juurde.

Kui olulised on dartsis mängija üldine ja tema käte pikkus?

Sellele küsimusele saan suure rõõmuga vastata nii, et dartsimängija ja tema käte pikkus, samuti tema kehakuju, kaal ja vanus ei mängi siin suurt rolli. Noolemäng on üks neid spordialasid, mida saab edukalt harrastada sõltumata kehakaalust, pikkusest, sobib nii tüdrukutele, poistele, naistele kui meestele. Tähtis on visketehnika ja randmetöö. Tõsi, kui tahad vähe tõsisemalt seda spordiala harrastada, turniiridel mängida ja ka heaks saada, siis on ka hea füüsiline vorm vajalik.

Kas dartsimängijad vajavad treenereid? Mis on treeneri töö?

Alustame proffidest, nendel on olemas oma tiimid ja tõenäoliselt on neil ka abilised, kes aitavad neil üldfüüsilises vormis püsida. Dartsimaailmas toimib pigem mentorite süsteem, PDC-s on see alustuseks organisatsiooni tasemel, kes mängija ette valmistab selleks, et selles karmis konkurentsis valmis olla, teisalt on paljud maailma tippu kuuluvad mängijad mentoriteks noorematele mängijatele, näiteks Hollandi käilakuju Raymond van Barneveld on mentoriks noorematele Hollandi mängijatele. Šotimaa superstaar Gary Anderson on enda tiiva alla võtnud Michael Smithi jne. Samuti on paljud maailma tippu kuuluvad mängijad asutanud dartsi akadeemiad, kus treenitakse tulevasi noolemängijaid ja kus nad nõu ja jõuga abiks on.

Selline mentorite süsteem, mängija tarkuse edasi andmine käib ka meil Eestis, harjutame koos ja individuaalselt ja kõrvalt ikka üksteisele tarkust ja nõu jagame.

Kas dartsis esineb vigastusi?

Ka dartsis nagu igal teisel spordialal esineb vigastusi. Üsna suurt koormust saab nooleviskajal selg, samuti õlg, küünarnukk ja ranne ja neid vigastusi tuleb ikka ette.

Lisaks kummitab noolemängijaid ka selline spetsiifiline vigastus, mida kutsutakse dartitiseks, see on lühidalt öeldes probleem, kus nooleviskaja ei suuda noolt käest vabastada viskehetkel ja see on üks raske probleem, millega maadelda. Ühest lahendust sellele ei ole, on individuaalne lähenemine. Põhjus selles, et täpselt ei oska keegi öelda, millest see tekib ja kuhu peaks n-ö süsti tegema. Hiljuti Grand Slamil nägime üht noort mängumeest, kel vahetult enne turniiri see probleem välja lõi – võib vaid ette kujutada, kui keeruline on sellises olukorras seal laval miljonite televaatajate ees seda võitlust pidada. Ka maailma absoluutsesse tippu kuulunud mängijad on selle probleemiga maadelnud, näiteks Eric Bristow (5-kordne maailmameister) oma karjääri lõpul. Üks võimalus sellest murest jagusaamiseks on viskekätt vahetada.

Kas darts on tulus spordiala? Kui palju on umbkaudu dartsiproffe ning kas neid on Eestiski?

Võib öelda küll, et darts on tulus spordiala. Kui me vaatame suuri teleturniire, mis PDC korraldab, siis need auhinnarahad on ikka vägevad. Näiteks tänavuse MM-i auhinnafond on 1,8 miljoni naela ja võitja teenib sellest 400 tuhat naela. Kõikidel suurtel turniiridel teenib ka avakohtumise kaotaja mingi osa auhinnafondist. Näiteks võib tuua Michael van Gerweni, kes on maailma esinumber, tema on viimase kahe aasta jooksul turniiridelt auhinnarahadena teeninud 1,74 miljonit naela. Selle aasta komeet Rob Cross, kes on ennast 10 kuuga maailma absoluutsesse tippu mänginud, on 10 kuuga teeninud 211 tuhat naela. Lisaks on kõikidel elukutselistel ka sponsorlepingud ja oma tooted (särgid, noolevarustus jm sinna juurde käiv).

Dartsiproffide arvu ma isegi ei söanda pakkuda, kuid viimastel aastatel on see seltskond plahvatuslikult kasvanud maailmas. Mingi indikatsiooni annab see et iga aasta väljastab PDC 128 ProTour Cardi, mis annab uutele mängijatele võimaluse karusselli siseneda. Selleks et kaarti saada korraldatakse kvalifikatsioonivõistlusi, kus osaleb 500 – 1000 mängijat iga aasta, lisaks on PDC regionaalsed harud.

Eestis veel ühtegi elukutselist noolemängijat ei ole, rõhk on sõnal “veel”. Meil hetkel kõik mängijad tegelevad selle spordialaga oma töö kõrvalt ja välisvõistlustel käiakse kogemusi ja väärtuslikke skalpe võtmas oma rahakoti toel. Küll aga on meie lõunanaaber Madars Razma tegemas esimesi samme täisprofina ja on hetke PDC pingerivis 122. kohal. Leedukas Darius Labanauskas teeb mehetegusid konkureerivas BDO-s, olles BDO edetabeli 22. mees. See on ainult aja küsimus, kus ka eestlane selles seltskonnas kaasa lööb.

Miks peaks dartsivõistluste teleülekannet üldse vaatama?

Nii nagu enne ütlesin, on dartsimängijad tänapäevased gladiaatorid või rüütlid ja noolemäng on vahetu duell kahe vastase vahel. Seda on põnev jälgida, adrenaliin voolab, võitja selgub vahetus vastasseisus ja pinge on selgesti tajutav. See on põnev vaatemäng, mis pakub pinget ja vägevaid emotsioone kõigile spordisõpradele.

Mis on peamised asjad, mida peab teadma selleks, et dartsivõistlustest pealtvaatajana aru saada?

Esmatähtis on mõista, kuidas toimub punktiarvestus. Iga mängu alustatakse skooriga 501 ja arvutatakse allapoole ning mäng lõpetatakse alati duubliviskega. Mängija eesmärk on maksimaalselt väikese arvu nooltega mäng lõpetada ja vastane üle mängida, samuti tasub jälgida kui olulised on siin tugevad närvid, pinge all olles kipuvad ka kõige suuremad meistrid eksima.

Otseülekandeid nooleviske maailmameistrivõistlustelt näeb iga päev reklaamivaba voogedastusteenusega Viaplay. MM-i poolfinaalid peetakse 30. detsembril algusega kell 21.30 ning maailmameister selgub juba uue aasta esimesel päeval kell 22. Kõik nooleviske otseülekanded on Viaplays eestikeelsete kommentaaridega ning neid on võimalik 48 tundi jooksul ka järele vaadata. Võistlust kommenteerivad Marek Tiivel ja Raido Kadopa.